Tänasega algas ametlikult Noortepäeva eelnädal ehk päevad piiskopkonnas.
Päeva alustasime rahuliku hommikusöögiga, misjärel toimus hommikupalvus lähedalasuvas Neitsi Maarja kirikus. Palvusel osalesid vabatahtlikud ja ka meie Poola sōbrad, kellega juba eile tuttavaks saime. Laulsime üheskoos ja iga riigi esindaja luges üht lugemistest. Meid esindas seekord Pauliine.
Palvuse järel sõidutati meid Gaia loodusparki, kus saime näha palju linde, loomi ja isegi dinosauruseid… Tiina vaimustus loorberitest ja viigipuudest, mis seal täitsa niisama kasvasid. Portugalis kasvab palju taimi, mida meil Eestiski näha võib, ainult et meil kasvavad need heal juhul toas lillepotis ja kindlasti mitte suvalisel tänaval suvalises kohas…Täna oli ka väga ilus ja soe ilm – looduspargi külastamiseks küll pisut palav, aga siiski imetore!
Kohalike loomadega tutvunud, sõitsime autodega Porto poole. Peatusime pisut enne Portot ja istusime püha Johannes Paulus II nimelises peatuses metroo peale ja sõitsime kesklinna. Kered olid meil juba väga heledad, mistõttu võtsime eesmärgiks lõunat süüa. Kõik palverändurid saavad Noortepäeva raames toidutalongide eest süüa teatud söögikohtades, mis selleks on ette nähtud. Et meile oli öeldud, et Portos on kõige vanem ja ilusam McDonalds, siis otsustasime selle oma silmaga ära näha ja seadsime sammud sinna poole. Ja see on tõesti uhke! Kohale jõudes ehmusime, sest järjekord oli väga pikk (loogiline…). Aga oodata ei tulnudki nii kaua ja pealegi sai järjekorras seistes jutustada teiste riikide palveränduritega! 🙂
Pärast lõunasööki külastasime Porto katedraali, mis on tõeliselt suursugune ehitis. Kõigile palveränduritele on antud kaardid, mis võimaldavad paljusid vaatamisväärsusi tasuta külastada. Vägev! Võtame sellest võimalusest viimast!
Seejärel said meie palverändurid vaba aega linnas oma äranägemise järgi ringi kolada. Linn on täis palverändureid kõiksugu riikidest ja suur osa ajast kulub erinevate palverännugruppidega tutvumisele ja ühispiltide tegemisele. Mõned meie noored sõbrunesid brasiillaste ja dominikaanidega, kes kinkisid neile kodumaalt kaasa võetud suveniire. Nad olid sellest väga liigutatud!
Kui kogu rühm uuesti kokku sai, jalutasime üle kuulsa Porto silla ja jõudsime ühte parki, kus toimus suur kontsert! Et sattusime kontserdile üsna juhuslikult, olime seda enam vaimustunud sellest, kui äge muusika ja atmosfäär seal oli! Nautisime, hüppasime ja tantsisime täiega!
Siis oli aeg tagasi koju pöörduda. Täna saabusid siia kanti ka palverändurid Hispaaniast! Neid on 72! Meid on 17 ja poolakaid 6… Kõigile meile korraldati meie piirkonna peakirikus vägev tervitustseremoonia – trummidega ja puha! Ning seejärel osalesime kõik koos pühal Missal! Daniil ja Marcus said olla ministrandid!
Õhtul sõime Olivalis taas piduliku eine (tunneme end jätkuvalt nagu kuninga kassid) ja seejärel pidasime ühes vabatahtlikega õhtupalvuse, kus laulsime ja lugesime roosipärga. Palvetame ka Eduard Profittlichi eestkostel! Näib, et täna õhtul peab kehtima kaardimängukeeld, sest äratus on homme juba kell 6.30…
Oli suurepärane päev. Oleme väga õnnelikud ja tänulikud. Juba need kaks päeva on aidanud meil avastada Kiriku ilu kogu selle eriilmelisuses ja samas sügavas ühtsuses, osaduses. Kui ilus on jagada üksteisega usu rõõmu ja kõike muud, millega Jumal meid täidab!