Reede! Tänasega sai mööda meie viies päev Portugalis. Aeg ikka lendab…
Täna alustasime Missaga Olivali peakirikus. Missad on meil harilikult koos poolakate ja hispaanlastega. See Missa oli eriline, sest eestlastel oli seal mitu olulist ülesannet. Kõigepealt laulsime alguslauluks „Mu süda ärka üles“, kolmehäälselt ja puha… Inger sai täna lugeda esimest lugemist eesti keeles ja Marcus ja Daniil said olla ministrandid. Oleme uhked!
Pärast Missat toimus kohtumine kohaliku kogukonna vanemate ja nooremate esindajatega. Meid viidi paika, mille nimi on Olival Social. See on eakatele mõeldud päevakeskus, kus nad saavad ühiselt aega veeta ja koos tegevustes osaleda. Sealsamas on ka lasteaed. Kohtumisel esitasid vanad ja päris noored meile tervitustantsu. Seejärel sai iga riigi grupp kohalikele midagi tervituseks laulda. Meie laulsime „Kungla rahvast“ 🙂 Pärast saime üksteisega jutustada, tüdrukud lapsi nunnutada ja ilusat ilma nautida! See oli väga eriline ja meeldejääv külastus! Näha nii vanu ja rõõmsaid inimesi üheskoos väikeste paariaastastega oli väga liigutav!
Seejärel läksime taas Portosse. Esmajoones seadsime sammud kohaliku turu poole, mida vabatahtlikud meile soovitanud olid. Seal oli müügiks igasugust kraami: puuvilju, kohalikku veini ja oliiviõli, pasteete, kuivatatud puuvilju, juustu, kala, liha jne. Meile meeldisid enim värsketest puuviljadest tehtud jäised mahlad, mis olid tänasel palaval päeval väga värskendavad.
Sealt edasi külastasime paari kaunist kirikut. Ühes neist oli ka adoratsioon, nii et jäime sinna pisut pikemaks ajaks. Teel tegime muidugi pilte koos teiste palveränduritega. Lõunat sõime McDonaldsis, sest eilne kogemus oli veel nii tugevalt meeles, et me ei tahtnud millegagi riskida – Mc on kindla peale minek! Ja siis oli taas kõigil võimalik nautida viimast vaba aega kaunis Portos! Ilm oli suurepärane ja Porto on imeilus! Ja Tiina jõi esimest korda kookospähkli seest kookosvett!…
Koju jõudes ootas meid ees õhtusöök kohaliku kogukonnaga, kõigi meie vabatahtlike ja nende pereliikmetega! See oli täiesti imeline ja väga perekondlik koosviibimine! Vanemad inimesed võtavad meid täiesti nagu omi lapsi ja noortega saime palju juttu rääkida! Suurepärane õhtu, seda enam, et magustoiduks pakuti apelsine, mis päriselt maitsesid nagu apelsinid…
Päeva lõpetasime meile juba tuttavas Maarja kirikus, kus toimus ühine palvus teiste palveränduritega. Laulsime ja lugesime roosipärga. Eestlased said meie Ema auks laulda lausa kaks lugu! 🙂 Ja olime samuti neljanda saladuse eeslugejad. Palvus oli väga ilus – kui vägev on ühine palve ja kui hea on koos palvetada nagu üks süda ja üks hing! Oleme väga tänulikud!