XXXI Ülemaailmse Noortepäeva
Igal Noortepäeval on oma kaitsepühakud, kes on kuidagi seotud Noortepäeva teema ning korraldajamaaga. XXXI Ülemaailmse Noortepäeva kaitsepühakud on püha Johannes Paulus II ja püha Faustina Kowalska.
Püha Johannes Paulus II
(1920-2005)
Mälestuspäev: 22. oktoober
Karol Józef Wojtyła ehk tulevane paavst Johannes Paulus II sündis 18. mail 1920 Poolas, Wadowice linnas. Pärast kooli lõpetamist hakkas ta Jagiellonia ülikoolis filoloogiat ja keeli õppima, töötas vabatahtlikuna ülikooli raamatukogus ning osales mitmete teatritruppide töös ja kirjutas näidendeid. Sel ajal õppis ta ära 15 võõrkeelt. Kui saksa okupatsioonivõimud 1939. aastal ülikooli sulgesid, pidi noor Karol töötama kaevanduses ja keemiatehases.
Teise maailmasõja ajal tundis Karol Wojtyła ära oma preestrikutsumuse, alustas õpinguid põrandaaluses seminaris ning pühitseti 1946. aasta novembris preestriks. Preestrina tegi ta muuhulgas noortetööd. Ta käis tudengitega matkamas, suusatamas, rattaga sõitmas, kajakimatkadel, pidas nendega teoloogilisi arutelusid ja pühitses neile vabaõhu Missasid.
1958. aastal sai Karol Wojtyła Krakovi piiskopiks ning 1978. aastal valiti ta paavstiks. Paavstinimeks võttis ta Johannes Paulus II. Püha Johannes Paulus II oli paavst märkimisväärselt kaua – 27 aastat. Selle aja jooksul tegi ta palju välisreise ning külastas kohti, kus paavstid polnud kunagi käinud. Ta tantsis Aafrikas, naeris koos lastega ja nuttis koos surijatega. Ta armastas noori nii väga, et algatas Ülemaailmse Noortepäeva. Teda tunti paavstina, kes armastas matkata ja suusatada. Ta aitas Ida-Euroopas kommunismi kukutada ning andestas palgamõrvarile, kes talle atentaadi tegi. Ta andis välja palju olulisi dokumente usu kohta ning kirjutas raamatuid ja luuletusi. 2000. aastal, püha Faustina Kowalska kanoniseerimise Missal, seadis ta sisse Jumala halastuse püha.
Püha Johannes Paulus II lahkus siit maailmast 2. aprillil 2005 – Jumala halastuse püha eelõhtul. Talle tuli austust avaldama üle kolme miljoni palveränduri. Püha Johannes Paulus II kuulutati pühakuks 27. aprillil 2014.
Püha Faustina Kowalska
(1905-1938)
Mälestuspäev: 5. oktoober
Püha Faustina, sünninimega Helena Kowalska, sündis 25. augustil 1905 Poolas, Głogowieci külas Marianna ja Stanisław Kowalski kümnest lapsest kolmandana. Kowalskid olid vaesed ja elasid väga tagasihoidlikult, kuid nende peres oli Jumal alati esikohal. Lapsepõlvest saati paistis Helena silma ebatavalise armastuse, palvemeele, töökuse ja kuulekuse poolest. Samuti juba lapsepõlves tundis Helena esimest korda kutsumust kloostrieluks. Aastal 1925 astus ta Halastuse Jumalaema Õdede kongregatsiooni ning sai vaimulikuks nimeks õde Maria Faustina.
Väliselt oli õde Faustina väga lihtne ja tavaline nunn, kuid kellelgi polnud aimugi, mis toimus tema hinges. Õde Faustina oli eriliselt pühendunud Jumala halastusele, tundis Jeesuse vastu sügavat lapselikku usaldust ning püüdis seda edasi anda kõigile, kellega kohtus. Ta tundis ka sügavat armastust Armulaua vastu ning elas erilises suhtes Jumala, pühima Neitsi Maarja, inglite, pühakute ja puhastustule hingedega. Oma lühikese elu jooksul koges ta sügavaid müstilisi nägemusi ja kohtumisi Jeesusega, kes valis ta oma halastuse apostliks ja sekretäriks ning usaldas talle Jumala halastuse sõnumi levitamise. Muuhulgas ilmutas Jeesus õde Faustinale kuulsa Jumala halastuse pildi, Jumala halastuse palvepärja ning oma soovi, et esimesel pühapäeval pärast ülestõusmispüha tähistataks Kirikus Jumala halastuse püha. Õde Faustina pani kõik oma nägemused ja hingelised läbielamised kirja päevikusse, millele ta pani nimeks „Jumala Halastus minu hinges“.
Õde Faustina suri 33-aastaselt, 5. oktoobril 1938 Krakovis. 20. aprillil 2000 kuulutas paavst Johannes Paulus II ta pühakuks. Samal päeval kuulutas paavst ametlikult välja ka Jumala halastuse püha. Püha Faustina säilmed asuvad Krakov-Łagiewnikis, Jumala Halastuse pühamus.
